image
image
Siiri Põllumaa "Kodusünnituse regulatsiooni hetkeseisust"

Eesti Ämmaemandate Ühing

14. august 2010

...
2001 – arengukava, kodusünnituse projekt, kutsestandard
2003 – TAIEX
2005 – iseseisva ämmaemandusabi teenuse projekt
2006 – õiguskantsler
2007 - iseseisva ämmaemandusabi teenuse projekt, jätkub
2008 – riigikogu sotsiaalkomisjon
2010, 1. aprill - iseseisva ämmaemandusabi teenuse käivitumine (v.a. kodusünnitus)



2008 veebruar
    Iseseisvalt osutatavate ämmaemandusabi tervishoiuteenuste nõuded,
    osutamise kord ja tingimused,
    iseseisvalt osutatavate ämmaemandusabi tervishoiuteenuste loetelu,
    rasedusriskide loetelu ja hindamise kriteeriumid.

Ämmaemandusabi teenuse hulka kuuluvad reproduktiivtervisega seonduvad tervist säilitavad ja edendavad ning haigusi ennetavad tegevused, toimingud ja uuringud, sealhulgas normaalse raseduse ja sünnituse ajal ning sünnitusjärgses perioodis.

Ämmaemandusabi teenus on:

nõustamine;
keskkonna turvalisuse ja privaatsuse hindamine lähtuvalt ema, vastsündinu ja pere vajadustest;
normaalse raseduse jälgimine;
normaalse sünnituse assisteerimine, sealhulgas sünnituse vastuvõtmine;
naise ja vastsündinu sünnitusjärgne jälgimine;
täiendavate toimingute tegemine;
uuringute määramine, teostamine ja hindamine;
ämmaemandusabi alase anamneesi kogumine, dokumentatsiooni täitmine, säilitamine ja väljastamine;
ravimite väljakirjutamine ning iseseisev või arsti poolt määratud ravi teostamine ja ravimite manustamine
Normaalse sünnituse ettevalmistamine, kulu jälgimine ja sünnituse vastuvõtmine

sünnitaja läbivaatuse teostamine ja seisundi hindamine;
sünnituse riskihindamine ja sünnituse juhtimise plaani koostamine;
sünnituse kulu jälgimine ja hindamine;
loote seisundi jälgimine ning hindamine;
sünnitaja abistamine, juhendamine ja sünnituse vastuvõtmine;
vajadusel lootevee põie avamine, lahkliha lõike teostamine;
hoolduse ja toimingute teostamine;
sünnituse ilma ravimiteta valutustamine;

...
vajadusel sünnituse ravimitega valutustamise korraldamine ja teostamine koostöös arstiga;
kõrvalekallete korral sünnituse normaalsest kulust ja tüsistuste ilmnemisel olukorrale vastavalt abi kutsumine, haiglasse transportimise korraldamine ja/või vajadusel tegutsemine iseseisvalt või koostöös teiste tervishoiutöötajatega;
vastsündinu seisundi hindamine, esmane hooldus ja läbivaatus;
päramiste perioodi juhtimine;
sünnitusteede kontroll, vajadusel emakakaela instrumentaalne kontroll, sünnitusteede terviklikkuse taastamine (välja arvatud lahkliha III-IV järgu ja ulatuslikud emakakaela rebendid).


Planeeritud kodusünnitus

Planeeritud kodusünnitusena mõistetakse raseduse jälgimise ajal raseda soovil ette planeeritud, visiidi käigus eelnevalt kokku lepitud, väljaspool haiglat kodustes tingimustes ämmaemanda poolt assisteeritud sünnitust.

Planeeritud kodusünnitusel võib assisteerida kogenud ämmaemand.

Kogenud ämmaemandana mõistetakse ämmaemandat, kellel on sünnitusabi valdkonnas dokumentaalselt tõendatud sünnitusabi praktilise töö kogemus sünnitusabi teenuse osutaja juures vähemalt 150 sünnituse vastuvõtmisena.

Ämmaemand peab kodusünnituse planeerimise käigus naist ja tema pere teavitama kodus sünnitamise olemusest, eelistest ja riskidest.

Ämmaemandal on õigus kodusünnituse planeerimisest ja planeeritud kodusünnituse läbiviimisest keelduda, teavitades rasedat sellest aegsasti.
...
Kodusünnitust ei planeerita ja planeeritud kodusünnitust läbi ei viida järgnevate vastunäidustuste olemasolul:
    - rasedus ei ole jälgitud ja dokumenteeritud,
    - esineb rasedusrisk vastavalt lisas 1 toodud loetelule,
    - ämmaemanda hinnangul ei ole tagatud keskkonna turvalisus ja/ või privaatsus lähtuvalt ema ja vastsündinu vajadustest.
Ämmaemand on kohustatud viibima sünnitaja juures vähemalt 4 tundi pärast sünnituse lõppu ja vajadusel kauem, kuni ämmaemand on veendunud ema ja lapse heas seisundis ning turvalisuses.
Ämmaemand teeb kodusünnituse järgselt emale ja vastsündinule vähemalt kaks koduvisiiti 72 tunni jooksul ning teavitab sünnitanu perearsti sünnitusest.
...
Lahkumine enne sünnituse lõppu on lubatud juhul, kui ämmaemand, sünnitaja nõusolekul, annab sünnitaja, koos väljavõttega sünnituse dokumentatsioonist, üle teisele pädevale tervishoiuteenuse osutajale.
Kui ämmaemand korraldab vajadusel sünnitaja või sünnitanu transpordi haiglasse, siis peab ämmaemand kaasa minema ja transpordi ajal (sh kiirabiautos) jätkama abi osutamist.
Kui ämmaemand korraldab vajadusel vastsündinu transpordi haiglasse kiirabibrigaadiga, mis on spetsialiseeritud lastele ja vastsündinutele abi osutamisele, siis ei pea ämmaemand ise kaasa minema.
Kodusünnituse juhtimisel lähtutakse tänapäevasest tunnustatud heast tavast.
Planeeritud kodusünnituse läbiviimisel peavad ämmaemandal kaasas olema töövahendid, ravimid ja aparatuur vastavalt kehtivatele nõuetele

Rasedusriskide loetelu, mille korral ei planeerita kodusünnitust
Anamneesi põhjal:
emakaoperatsioonid (sealhulgas keisrilõige) ja emaka väärarendid,
tüsistustega kulgenud varasem sünnitus (raske preeklampsia, verejooksud, platsenta irdumise häired, septilised tüsistused, ulatuslikud sünnitusjärgsed rebendid jt),
alkoholism, narkomaania jm sõltuvusseisundid,
krooniline haigus (sealhulgas endokrinopaatia),
organpuudulikkusega kulgevad haigused,
fenüülketonuuria,
hüpo- ja hüpertüreoos,
transplantatsioonijärgne seisund,
autoimmunopaatiad,
kollagenoosid,
kaasasündinud või omandatud südamerikked,
insuliinsõltuv diabeet,
vaimuhaigused.

Käesoleva raseduse ajal esinevate seisundite põhjal:
mitmikrasedus,
kusesuguteede infektsioonid, v.a.lokaalne vaginaalne kandidiaas ja bakteriaalne vaginoos,
aneemia (hemoglobiini kahekordsel määramisel alla 9,0 g/l),
rasedusaegne hüpertensioon ja preeklampsia mittevastavus loote oletatava massi  ja raseduse kestuse vahel, ebaselge raseduse kestus,
emaka müoom ja väärarendid,
oligo- ja polühüdramnion,
vaagnaotsseisud,

loote ebaõiged asetsused,
oletatav loote mass >4500 g  või alla 2500 g,
gestatsioonidiabeet,
sünnieelselt diagnoositud ravitavad loote väärarendid,
sünnitustegevuse käivitumine enne 37. raseduse täisnädalat,
raseduse ajal diagnoositud loote tahhü- ja bradüarütmiad,
raske preeklampsia,
üsasisene kasvupeetus,
vaimuhaigused.


Sotsiaalminister, 2010, 7. mai

Eesti ühiskonna valmisolek kodusünnituse legaliseerimiseks

 naised
 ämmaemandad
 arstid
 haiglad
 kiirabi
 valitsus
 riigikogu
 ühiskond

Tagasi avalehele